ITSPEA blog

 Eristades proffi ja käsitöölist, siis mida proffi juures mainiks oleks innovatsioon ja tarkvara või protsesside edasi arendamine. Omastaks seda kui hargneva mõtteviisiga ja laia silmaringiga. Nagu nädala teemas mainitud on IT kiire areng  leidnud koha ligi kõikides elualades. Ja IT-spets peab olema enam, kui lihtsalt one-trick pony. Võibolla sobiks proffile ka ütlus Jack of all trades.   Arvan, et suhtlemisoskus on üks proffi tähtsamatest omadustest. Proff peab oskama anda edasi oma visiooni ning teha seda kõigile arusaadavas keeles. Veel hea viis kuidas eristada proffi ja käsitöölist oleks, kui käsitööline leiab lihtsalt probleemile lahenduse ja lööb asja kinni. Siis proff peaks peale probleemi lahendamist mõtlema, kuidas antud probleemi enam ei korduks või seda lihtsustama.

Copyleft põhineb copyright kontseptsioonil, ilma milleta copyleft ei saaks eksisteerida. Enne kui keegi saab tarkvara copylefti litsentsi alusel litsenseerida, peab ta esmalt omama selle tarkvara copyrighti. Nii avatud-lähtekoodi litsents, kui ka copyleft võimaldavad lähtekoodi muuta ja levitada. Erinevus seisneb aga selles, et copylefti puhul tuleb muudetud toodet levitada sama copyleft -litsentsiga, mis on lisatud algsele tarkvarale. Copyleft litsentside erinevused vastavalt nende tugevusele: Väga tugev - juurde lisatud komponendid peavad olema viidud sama litsentsi alla , ka see, mis on levitatud võrgu kaudu (Näide: Wordpress) Tugev - Kleepuv litsents, ehk nõue kõikide tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla (Näide: Github) Nõrk - Tuletatud kood jääb sama litsentsi alla. Muu litsentsiga tarkvaraga linkimine on lubatud. (Näide: Mozilla, OpenOffice.org) Copyleft puudub - Neil on minimaalsed piirangud tarkvara kasutamise, muutmise ja edasilevitamise osas. Võimaldab tuletatu

2. peatükkis on pakutud välja lahendused, kus autoriõigused kaubanduslikul eesmärgil jääksid kehtima, kuid mittekaubanduslikul jääks vabaks. Mina sain aru sellest nii, et reformi seadustele pakutavad uuendused baseeruvadki oletusega, et autoriõiguste kaitse on jõustamatu, piiramata üksikisikute õigusi. Teisisõnu kaoks infovabadus ja inimeste õigus privaatselt suhelda. Olen nõus sellega, et mittekaubanduslikul eesmärgil peaks kultuuri jagamine jääma vabaks. Praegusel ajal on autorikaitse suureks takistuseks muusikutele, filmitootjatele ning teistele artistidele, kes tahaks luua uut materjali, kasutades selleks juba olemasolevaid teoseid. Arvan et see on üks keerukamatest autoriõiguste õigusküsimustest. Mis tahes remiks, mis on tehtud ilma esialgsete õiguste omanike kirjaliku nõusolekuta, on autoriõiguse seaduse rikkumine välja arvatud elaval etteastel(live performance). Ametlikul remiksil, ehk kus algne autor on andnud loa seda luua muutub autoriõiguse kuuluvus keeruliseks. See tule

Know where you are in cyberspace/ Be forgiving of other people's mistakes Lugedes nädalateemat tuli ette väide "Rumalaid küsimusi pole olemas", mida olen palju kuulnud enamasti vormis "Rumalaid küsimusi pole olemas, ainult rumalad vastused". Seda väidet olen ise kohaldanud, kasutusele võtnud nii töö- kui ka koolielus. Olen väitega nõus, kuid arvan, et sellega tuleks olla ettevaatlik eriti netis. Sellega seoses tuleb meelde ka ütlus "there's a time and a place", ehk on aeg ja koht. Foorumites, uudisegruppides ja sotsiaalmeedias on see igapäevane nähtus, kus küsimus mida on esitatud pole vales kohas esitatud, vaid lihtsalt liiga algeline. Vastused ja kommentaarid on üldiselt julmad või naljaga vastatud. Seda muidugi ka põhjusega, sest antud küsimused on väikese vaevaga leitavad veebiotsinguga või vastava ala põhiallikatest. Ise olen ka auku astunud, kus olen arvanud, et küsimus on kohane aga vastuseks on "saadetud manuaali lugema(RTFM)". Ku